Blog

Pärast pikaajalist seismist või kurnavat füüsilist tegevust on jalavalu täiesti normaalne, isegi ootuspärane. Peame siiski eristama, kas tegemist on pelgalt väsimuse või valuga, mis on tingitud põletikust, vigastusest või mõnest teisest tähelepanu nõudvast probleemist. Keha annab meile valu kaudu teada, et ei tule pingutusega tõhusalt toime. Pikaajaline pingutus võib avaldada olulist mõju ka terve organismi heaolule.

Tähtis on keha kuulata ning hoida silm peal valu märkidel, samuti tuleb õigeaegselt ja edukalt rakendada vajalikke meetmeid.

Jalavalu põhjused

Jalavalu on sageli ja kaua jalgel seisvatele inimestele tuttav probleem. Seda tuleb tavaliselt ette näiteks arsti, õpetaja, ettekandja, juuksuri ning paljude teiste elukutsete puhul. Pikaajaline seismine paneb keha erilise pinge alla, isegi kui teile esialgu tundub, et see ei ole eriti raske. Püstises asendis saab olla vaid lihaste abil, mis keha selles asendis tõhusalt toetavad. Kui need lihased ei ole piisavalt treenitud, võivad need tõmbuda krampi ning ei suuda vere liikumise toetamisel piisavalt osaleda. See põhjustab omakorda valu ning pikema perioodi jooksul ka lihaste pidevast pingutusest tingitud vigastusi. Kõige haavatavamad on lihaseid ja liigeseid ühendavad kõõlused, sest lihased ei ole selliseks pikaajaliseks pingutuseks sobivad.

Vähene füüsiline tegevus ja liigne istumine on samuti sagedased jalavalu põhjused. Seepärast võivad ka looduses jalutamine, aiatööd ja kodused majapidamistööd (tolmu imemine, koristamine jms) jalgu väsitada ning põhjustada valu.

Jalgade suurem pingutamine põhjustab kõige sagedamini sääre- ja reielihaste valu, ent mõnikord ka pahkluu- ja põlvevalu või valu jalalabades. Valuga kaasnevad sageli jalgade paistetus ja aeglane vereringe, mis muudavad jalad raskeks ning põhjustavad väsimustunnet.

Igapäevaelus ei ole sageli kirjeldatud olukordi võimalik vältida. Paljude selliste olukordade korral on meie keha ebaloomulikus asendis ning ebatavalise pinge all – lihasvalu ja teised vigastused tekivad sel juhul veelgi kiiremini.

Võimalused jalavalust vabanemiseks – mida ise teha saame?

Valu ennetamine sõltub eelkõige meist endist. Võimaluse korral tuleks keha pikaajalise seismise või ebamugavate asenditega võimalikult vähe kurnata, näiteks aiatööde tegemisel kükitamise, koristamise või tunde teleri ees istumisega. Kui see on võimalik, võib näiteks vaheldumisi seista ja istuda. Kui igapäevaste tööde tegemisel on seismine vältimatu, tuleks vahepeal teha pause ja istuda. Istudes on muidugi oluline jälgida õiget kehahoiakut ning jalgade asendit. Jalgu ei tohiks ristata, sest see piirab jalgade vereringet.

Õigete jalatsite valimine on samuti äärmiselt tähtis. Valige jalatsid, mis on mugavad ning vähendavad teatud määral jalgadele avalduvat koormust. Kõrged kontsad ei sobi kindlasti seismiseks, eriti pikaajaliselt.

Seega on regulaarne füüsiline tegevus ja õige kehahoiak vereringe kiirendamisel ning lihastele avalduva pinge vähendamisel äärmiselt olulised. Väsinud ja valutavate jalgade korral soovitatakse lihaseid venitada ning lõdvestada. Jalavalu leevendamiseks võib kasutada ka apteekides kreemi kujul müüdavaid looduslikke ravimeid, millel on valuvaigistav toime (nt rosmariini eeterlikust õlist valmistatud ravimid).

Looduse kingitus

Loodus pakub meile rohkelt kingitusi ning nende seas on ka harilik rosmariin (Rosmarinus officinalis, L.), mida kasutame peamiselt köögis. Ent tegemist ei ole pelgalt maitseainega. Rosmariin on olnud tähtis ravimtaim juba vanade kreeklaste ja roomlaste ajal ning seda on meditsiinis kasutatud tuhandeid aastaid, sest taim on tuntud valu vaigistava ja perifeerset vereringet kiirendava toime poolest.