Blog

Miks teeb kõigile muret lihasvalu?

Miks teeb kõigile muret lihasvalu?

Lihasvalu on üsna levinud. Varem või hiljem puutub sellega kokku igaüks. Valu põhjus on sageli kiiresti leitav – see võib olla tingitud igapäevategevustest, mis avaldavad lihastele pinget, pikaajalisest ebamugavas asendis töötamisest, hobisportlaste puhul on valu põhjus sageli liigne sportimine. Ent valu võib tekkida ka enda ära löömisest või kukkumisest.

Siiski pole alati võimalik kohe valu põhjust tuvastada. Eriti tüütu on valu, mille täpset põhjust ei õnnestu leida ning millest on seetõttu raske vabaneda. Krooniline või tugevamaks muutuv valu on tihti just selline. Seda esineb sageli just eakamatel inimestel. Ent ka neil, kes tegelevad pidevalt lihaste pingutamist hõlmavate tegevustega. Nendeks võivad olla täiesti tavalised tegevused, näiteks aiatööd, kodu koristamine, isegi trepist üles ja alla käimine – nendele pingutustele tuleb tähelepanu pöörata ning eelkõige peab valu esinemise korral kasutama vajalikke abinõusid.

Millised on lihasvalu tunnused?

Lihasvalu ei ole tavaliselt raske ära tunda. See on algul kerge ja lühiajaline, mistõttu ei pööra me sellele eriti tähelepanu. Probleem tekib aga siis, kui me ei rakenda vajalikke abinõusid. Lühiajaline äge valu muutub pikaajaliseks krooniliseks valuks, mis tavaliselt kestab üle kolme nädala. Lihasvalu esineb kõige sagedamini seljas, alaseljas, kaelas ja õlavöötmes, sageli hakkavad valu tegema ka lihased jalgades ning kätes.

Miks lihasvalu esineb?

Eriti sageli vaevab lihasvalu eakamaid inimesi. Noorematel esineb lihasvalu peamiselt vigastuste või ootamatu suurema pingutuse tagajärjel. Vanemate inimeste lihasvalu põhjused ei ole nii ilmsed. Ilmnema hakkavad väiksemate pingutuste ja pikaajalise väsimuse tundemärgid ning valu muutub tugevamaks. Esimesed tundemärgid ilmnevad tavaliselt 30–40-aastastel. Esmalt neil, kes tööl päev otsa istuvad või kes ei ole päeva jooksul füüsiliselt eriti aktiivsed. Risk on suur ka inimestel, kes teevad füüsilist tööd ning pidevalt tõstavad ja kannavad suuri raskusi.

Kas teadsite?

Valu defineeritakse kui ebameeldivat meelelist ja emotsionaalset kogemust. See tekib kahjulike stiimulite, haiguse või muude kesknärvisüsteemi mõjutavate tegurite tõttu ning seda seostatakse tegeliku või võimaliku kudede kahjustumisega. Oluline on meeles pidada, et sõltumata tekkepõhjusest on valul meie organismis hoiatav ja kaitsev roll. See võib hoiatada kudede kahjustumise või tagaplaanil tekkiva haiguse eest. Kestuse alusel saab valu liigitada ägedaks ehk lühiajaliseks ja krooniliseks ehk pikaajaliseks, mis kestab tavaliselt üle kolme nädala.

Valu algab põletikulisest kohast. Kui saame viga, reageerib meie organism sellele valuretseptorite aktiveerimisega, mis hakkavad seejärel vabastama teatud aineid. Need ained toimivad saatjana, mis toimetavad valuteabe otse seljaajusse. Seljaaju retseptorid edastavad teabe ajusse, kus seda töödeldakse ja teadvustatakse. Seejärel saadab aju valuteabe kehaosasse, kust vastav stiimul pärines. Kirjeldatud protsess toimub välgukiirusel, sest tunneme valu kohe pärast vigastada saamist.

Lihasvalu võib tekkida mitmesuguste erinevate tegurite tõttu. Näiteks liiga vähese liikumise või igapäevaelus lihaste pingutamise tagajärjel, lapsi sülle võttes, poekotte kandes, kodu koristades pidevalt kummardades, trepist üles ja alla käies, tehes aiatöid, jalutades looduses, jalgrattaga sõites jne.

Ennetamine

Lihasvalu saab sobivate meetmetega üsna tõhusalt ennetada ja piirata. Palju abi on tervislikust elustiilist, eriti regulaarsest liikumisest. Samuti soovitatakse vältida ka lühiajalist tugevamat pingutamist, näiteks raskete esemete tõstmist. Kõige suurem mõju on pikaajalistel pingetel, näiteks igapäevatööde tegemisel vale kehahoiak või liigsel istumisel. Need tegurid avaldavad suuremat mõju eakamatele inimestele, kellel hakkavad avalduma lihaste pikaajalise pingutamise tagajärjed. Seetõttu peame igapäevaelus lihaseid teadlikult lõdvestama, regulaarselt liikuma ning kergele ja aeg-ajalt tekkivale valule piisavalt tähelepanu pöörama. Ainuüksi see aitab muuta meie keha kurnavaid ning valu tekitavaid harjumusi.

Rosmariini eeterlik õli vaigistab valu

Rosmariini kasulik toime avaldub ravimtaime õites ja lehtedes peituvas eeterlikus õlis. See on mitmest ainest koosnev eeterlik õli, mille koostisainetel on koos mitmesuguseid erinevaid toimeid. Üks nendest on valu vaigistav. Kui rosmariini eeterlikku õli sisaldavat kreemi kantakse valutavale piirkonnale, hakkavad eeterlikus õlis sisalduvad ained avaldama toimet, valuretseptorite ja spetsiifiliste põletiku vahendajad seonduvad ning leevendavad lihasvalu.

Abinõud lihasvalu korral

Valu võib muutuda tugevamaks, kuni see hakkab mõjutama meie igapäevaelu kvaliteeti. Valutavad lihased ei lase meil mugavalt trepist üles ja alla käia, aias töötada, kodu koristada, mängida laste või lapselastega jne. Selleks, et me ei peaks loobuma meeldivatest tegevustest, mida lihasvalu võib raskendada, peame kasutama õigeaegselt ennetavaid abinõusid.

Eespool kirjeldatud kerget lihasvalu soovitatakse tavaliselt ise kodus ravida. See tähendab, et kasutatakse apteegis müüdavaid paikseid valuvaigistavaid kreeme. Ravimina registreeritud tooted on kontrollitud kvaliteediga, ohutud ja tõhusad ning apteeker oskab teile kindlasti anda head nõu. Apteegi ravimivalikust leiate ka traditsioonilisi looduslikke ravimeid, näiteks tooteid, mis sisaldavad lihasvalu leevendavat rosmariini eeterlikku õli. Rosmariini eeterlikku õli kasutatakse seega kerge lihasvalu vähendamiseks ning see on müügil valuvaigistava kreemina.